Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.
Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva.
Eesti Vabariigis on jaanilaupäev ja jaanipäev riigipühad; jaanilaupäeval peetakse Eestis võidupüha, mis tähistab Eesti vägede võitu Vabadussõjas Võnnu lahingus 23. juunil 1919 Landeswehri üle.
Pärimuslik jaanipidu Vana-Vigala ohvrihiie juures (juuni 2016)
Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisegakoduaias või looduses. Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistatakse.
Romantilises kirjanduses kõneldakse sõnajalaõie otsimisest jaaniööl. Seda käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis (tegelikult sõnajalgtaimed ju ei õitse) tähistab armastust. Seepärast esinevad sõnajalaõie ja jaaniöö motiivid sageli romantilises luules ja muusikas. Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseerivat valgust tänu bioluminestsentsile.
Kesksuvepüha, mille nimi Euroopas vahel ka Johannese nimega seostub, tähistatakse tänini paljude rahvaste juures, ehkki selle tähtsus kultuuriti varieerub. Nii näiteks on eesti keeleski avaldatud rumeenia kirjaniku Mircea Eliade romaan “Jaaniöö”.
Vikipeedia.
